EJS liikmesorganisatsioonide juhtide sügisnõupidamine
Follow
Tõnu Traks Keskkonnaministeeriumist räägib sigade Aafrika katkust
Teisipäeval (30.09.2014) istusid Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) renoveeritud õppeklassis koos liikmesorganisatsioonide juhid, et arutada päevakohaseid teemasid.
See oli esimene kord juhtidel olla nõupidamisel uues ruumis, kus on ka 50 inimesele piisavalt värsket õhku ja küllaldaselt valgust. Kevadine koosviibimine toimus remondi tõttu kõrvalasuvas Oru Hotellis. Põhiteema oli loomulikult sigade Aafrika katk (SAK), mis nõudis enamuse nõupidamise ajast. Koosolekut juhtisid EJS president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts. Margus Puust pöördus liikmesorganisatsioonide poole ja rõhutas, kui oluline on omada ühtset ja toimivat keskorganisatsiooni ja seda eriti kriisiolukordades nagu praegu. Kõik Eesti jahiseltsid, kes on EJSi liikmed, saavad regulaarselt operatiivset informatsiooni ja annavad oma infot tagasi. Puust informeeris ka, et tulles vastu jahiseltside ettepanekule pikendada allkirjade kogumist, on lõpptähtajaks 15. oktoober, millal hiljemalt allkirjad peaksid laekuma EJSi.
Külalistena viibisid kokkusaamisel KKM jahinduse peaspetsialist Tõnu Traks, KKA hädaolukordade nõunik Teet Koitjärv, VTA loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristjan, KKI looduskaitseosakonna peaspetsialist Mait Tint ning MTÜ Eesti Jahinaised juhatuse liikmed Hegne Lump ja Merit Kintsigo. EJS-l on MTÜga Eesti Jahinaised koostööleping ja nad on oodatud ka edaspidi meie koosolekutele.
“Märka ulukit!”
Koosolek algas “Märka ulukit!” aasta raames välja antud “Jäljeraamatu” tutvustusega. Projektijuht Andres Lillemäe kinkis igale osalejale ühe eksemplari. Need raamatukesed on mõeldud nii huvi tekitamiseks noortele kui ka abimeheks kõigile teistele.
Edasi tuli Andres Lillemäelt illustreeritud ettekanne “Märka ulukit!” projekti läbiviimisest koolides ja lasteaedades. Jahiseltsid on teinud tublit tööd ja lisaks EJS “Märka ulukit!” projektile on osaletud ka Eesti Metsaseltsi poolt läbiviidud metsanädala üritustel ja Keskkonnaameti poolt korraldatud infopäevadel. Ettekande leiate siit. Edasi tuli ülevaade pea- ja vereproovide kogumisest ehk Vetlepingu täitmisest.
SAK
SAKi teema juhatas sisse Margus Puust, kes ise on osalenud enamikel taudialastel nõupidamistel. SAK on suur probleem ja õnnetus, aga ka väljakutse ja võimalus jahimeestele. Kui me selle väljakutse auga vastu võtame ja hea koostööga näitame oma suhtumist loodusesse ja ulukitesse, siis see kajastub kindlasti ühiskonna suhtumises meisse. Meil on võimalus parandada oma mainet, aga ka oht seda rikkuda. Seetõttu on meil kõigil vastutus, kuidas me käitume.
Peaettekande tegi VTA esindaja Maarja Kristjan. See oli väga põhjalik ja sisukas ning selle leiate siit. Jahimeestel oli hulga küsimusi, mis said kõik ka vastused. Ettekanded tegid ja küsimustele vastasid ka KKM esindaja Tõnu Traks ja KKA esindaja Teet Koitjärv.
Plastik jahi- ja laskekatse tunnistused
Tõnis Balodis Jaanikese OÜst tutvustas ideed võtta kasutusele jahi- ja laskekatse tunnistustena kõrvuti paberikaartidega ka plastikkaardid. Tal olid kaasas näidised, millega kohaletulnud said tutvuda. Juhid suhtusid ettepanekusse toetavalt ja selle seisukoha viib kolmapäeval Keskkonnaministri juures toimuvasse jahindusnõukokku Margus Puust, kus see küsimus päevakorral on.
Relvaseadusest tulenevad uued riigilõivud
Relvaseadusest tulenevaid uusi riigilõive tutvustas Villem Reinaas Juuru jahiseltsist. Ta esitles tehtud analüüsi, millest selgus, et kohati on tõus 300-400%. Juhid mööndsid, et mõistlik tõus oleks vajalik, aga mitte teha seda korrutustabeli abil. Kohalolijad leidsid, et see ei ole kuidagi põhjendatud. Mingil põhjusel ei olnud eelnevatesse aruteludesse kaasatud EJSi, kes ühendab ligi 11 000 relvakandjat. Valitsuse heakskiit on hinnatõusule olemas, koosolek tegi ettepaneku pöörduda Riigikogu rahanduskomisjoni poole palvega need üle vaadata.
Jahistatistika küsimus
Jahistatistika küsimusega esines Priit Vahtramäe Viljandimaa Jahimeeste Liidust. Priit on olnud ise aktiivne andmete koguja ja analüüsija ning omab oma jahiseltsis ja piirkonnas toimuva üle selget pilti. Vahtramäe sõnul on jahistatistilisi andmeid vaja eelkõige seltsil endal, et vastu võtta adekvaatseid otsuseid. Teiseks on vaja piirkondlikke andmeid, et parandada jahindusnõukogu otsuste kvaliteeti. Kolmandaks oleks vaja ka näiteks jooksvaid küttimisandmeid Eesti kohta. Palju on näiteks Eestis kütitud 1. oktoobriks metssigu? Keegi ei tea. Kas jahimehed võiksid seda teada? Peaksid. Toimus tuline arutelu, kus oponentidel olid kaalukad argumendid, et tasuta tööd on niigi palju, aega ei jagu ja jahinõukogus ei vaadata neid andmeid. Üldine meelsus oli selline, et igakuiseid aruandeid ei soovita esitada, aga kord näiteks põdrahooaja keskel ja kord lõpus võib seda teha ja aluseks võetakse Vahtramäe poolt pakutud KKA tabelit.
Arutati ka palju teisi küsimusi. Kuna SAK võttis lõviosa ajast, siis jahinduse arengukava puudutava grupitööni ei jõutudki. Tavatult pikk koosolek tuli lõpetada, sest õppeklassi ukse taga ootas oma loengu järjekorda juba noorjahimeeste sügisene õpigrupp.
EJS