Erika Tetsmann
Põlluministeerium ostab mobiilse korjuste põletusahju
Follow
Sigade Aafrika katku tõrjumise õppus Saksamaa seafarmis. Foto: EPA
Valitsus eraldas põllumajandusministeeriumile reservfondist 267 500 eurot, et katta sigade Aafrika katku ennetus- ja tõrjeabinõude kulu, mille seas on ka loomsete jäätmete käitlemise tehasele mobiilse põletusahju ostmine.
Põllumajandusministeeriumi teatel soetatakse 227 500 euro eest riigile kuuluvale loomsete jäätmete käitlemise tehasele AS Vireen mobiilne põletusahi, mida saab kasutada seakorjuste (sh talvetingimustes metsseakorjuste) kohapeal hävitamiseks, et vähendada taudi levimise riski.
«Kuigi põhifookus on seakatku farmisigadeni jõudmise vältimine, peame valmistuma ka kõige halvemaks. Läti ja Leedu kogemus on näidanud, et mobiilsest põletusahjust on suur abi haiguskollete likvideerimisel,» ütles põllumajandusminister Ivari Padar.
40 000 eurot plaanitakse täiendavate kontrollide läbiviimiseks seakasvatustes ja desinfektsioonivahendite ostmiseks. Padari sõnul aitab see meede vähendada ja maandada riski taudi ülekandumiseks metssigadelt kodusigadele.
Sada hane jõuab kauem õhus püsida kui üks loll põõsas kükitada
Foto: Marko Saarm / Sakala
Põhjanaabrite juures maha sadanud lumi sunnib hanesid kohvreid pakkima ja vaikselt soojemate maade poole liikuma. Alanud sügisrände esimesteks puhkepeatusteks sobivad imeliselt Eesti sood ja rabad. Et reisisellidele võimalikult lähedale pääseda, otsustas Sakala delegatsioon eelmisel nädalal minna müttama Valgamaale Rubina soo laugaste vahele.
Haneparvi on üle linna lennanud juba mitu päeva järjest, seega on ootused neid õhtuks puhkama laskumas näha suured. Võtame suuna Helme vallas asuvale Rubina looduskaitsealale õhtul kella viie paiku. Et seal kandis pidavat pesitsema üle 80 linnuliigi, istun vaimusilmas juba rätsepaistes laukaserval ja lasen Ace Ventura kombel neil kõigil oma õlgadel kudrutada.
SAK infopäev Eesti Maaülikoolis
10. oktoobril toimus Tartus EMÜ rektor Mait Klaasseni ettevõtmisel koostöös Eesti Jahimeeste Seltsi Tartu Jahindusklubiga sigade Aafrika katku alane infopäev Lõuna-Eesti jahimeestele ja huvilistele. Osavõtjaid oli 140 kuuest maakonnast. Avasõnad tulidki rektor Mait Klaassenilt. Tema sõnul käib üks tont mööda Eestit ja infopäev peaks andma vastuse, kuidas nendes tingimustes õigesti käituda.
Infopäeva video: http://video.emu.ee/sak.html
Taudistunud ala laiendati.
SAK Tsoon Lõuna Eesti
11.10.2014
Lähtudes Euroopa Komisjoni rakendusotsusest, 09.10.2014, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (teatavaks tehtud numbri C(2014) 7222 all) ja Keskkonnaameti peadirektori 30.09.2014.a käskkirjast nr 1-4.1/14/438 hõlmab taudistunud ala järgmiste kohalike omavalitsuste haldusterritooriume, kus on keelatud ajujaht ja jaht jahikoertega (va haavatud uluki otsimine lõastatud jahikoertega (II tsoon):
- Ida-Virumaa:
- kogu maakond
- Valgamaa:
- kogu maakond
- Viljandimaa:
- Abja vald;
- Halliste vald;
- Karksi vald;
- Tarvastu vald;
- Viljandi vallast endise Paistu valla ala.
II tsoonis tuleb läbi viia kütitud metssigade uurimine SAKi suhtes, kütitud metssigade, nendelt pärineva liha või nendelt sigadelt pärinevat liha sisaldavaid tooteid on keelatud tsoonist välja viia.
Katku surnud sigu tuleb järjest juurde
Foto: Marko Saarm
Eile, 6. oktoobril diagnoositi sigade Aafrika katk varasematest leiukohtadest Viljandimaal ühel ja Valgamaal kahel metsseal, teatab veterinaar- ja toiduamet.
Kui palju sigade Aaafrika katku surnud sigu Eestis üldse leitud on?
Lisaks ülalmainitud kolmele eilsele juhtumile on sigade Aafrika katku diagnoositud:
– 3. oktoobril varasemast leiukohast Viljandimaal Tarvastu vallas (1 metssiga);
– 26. septembril varasemast leiukohast Viljandimaal Tarvastu vallas (2 metssiga);
– 22. septembril Valgamaal Õru vallas ühel metsseal, kel puudus inimpelgus ja kes lasti jahimehe poolt maha. Metssea leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal asuvatele viiele seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.
– 18. septembril varasemast leiukohast Viljandimaal Tarvastu vallas (1 metssiga) ning ühelt surnuna leitud metsseal Ida-Virumaal Lüganuse vallas. Leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal paiknevale kolmele seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.
Jahimehed tähistasid uue hooaja algust Mustlas
Tänukirja võtab vastu Heimtali seltsi auväärt jahimees Volli Kangro
Mihklikuu viimasel reedel tähistasid Viljandimaa jahimehed uue jahihooaja algust suurejoonelise
avapeoga. Mustla rahvamajja kogunes ligi 150 jahihuvilist, et üheskoos eesti kombe kohaselt pika laua taga tublisti keha kinnitada ning ühtlasi heita pilk tehtule ning võta sihid algavaks hooajaks. Tõsteti esile tegusaid mehi-naisi, kes on andnud olulise panuse Viljandimaa jahindusese arengusse. Tänukirja ja sooja käepigistuse osalisteks said : Olav Arus, Jaanus Pärl Vambola JS, Enno Feldveber, Juhan Jakobson Suislepa JS, Evi Zilmer Kõo JS, Jüri Karpovski Paistu JS, Jaak Värnik, Arvo Kink Sürgavere JS, Andrus Jõemaa Tänassilma JS, Veljo Kask, Einart Kask Nuia JS, Volli Kangro, Madis Helve Heimtali JS, Kaido Krikontšuk Tarvastu JS, Juhan Viira Karksi JS, German Sergejev, Ilmar Animägi Lembitu JS ja Mati Müür Kärstna JS Jätka lugemistEJS liikmesorganisatsioonide juhtide sügisnõupidamine
Tõnu Traks Keskkonnaministeeriumist räägib sigade Aafrika katkust
Teisipäeval (30.09.2014) istusid Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) renoveeritud õppeklassis koos liikmesorganisatsioonide juhid, et arutada päevakohaseid teemasid.
See oli esimene kord juhtidel olla nõupidamisel uues ruumis, kus on ka 50 inimesele piisavalt värsket õhku ja küllaldaselt valgust. Kevadine koosviibimine toimus remondi tõttu kõrvalasuvas Oru Hotellis. Põhiteema oli loomulikult sigade Aafrika katk (SAK), mis nõudis enamuse nõupidamise ajast. Koosolekut juhtisid EJS president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts. Margus Puust pöördus liikmesorganisatsioonide poole ja rõhutas, kui oluline on omada ühtset ja toimivat keskorganisatsiooni ja seda eriti kriisiolukordades nagu praegu. Kõik Eesti jahiseltsid, kes on EJSi liikmed, saavad regulaarselt operatiivset informatsiooni ja annavad oma infot tagasi. Puust informeeris ka, et tulles vastu jahiseltside ettepanekule pikendada allkirjade kogumist, on lõpptähtajaks 15. oktoober, millal hiljemalt allkirjad peaksid laekuma EJSi.
Külalistena viibisid kokkusaamisel KKM jahinduse peaspetsialist Tõnu Traks, KKA hädaolukordade nõunik Teet Koitjärv, VTA loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristjan, KKI looduskaitseosakonna peaspetsialist Mait Tint ning MTÜ Eesti Jahinaised juhatuse liikmed Hegne Lump ja Merit Kintsigo. EJS-l on MTÜga Eesti Jahinaised koostööleping ja nad on oodatud ka edaspidi meie koosolekutele.
Hetkel kehtivad käskkirja mõistes järgmised tsoonid (II tsoon): VILJANDIMAAL Lisatud kaardid 11:08
Põrsad söödal
FOTO: Marko Saarm
Asustusüksused taudistunud alal nr 2:
- Tarvastu vald (Viljandimaa)
- Anikatsi küla (osaliselt)
- Jakobimõisa küla
- Järveküla (osaliselt)
- Kannuküla (osaliselt)
- Kivilõppe küla (osaliselt)
- Koidu küla (osaliselt)
- Kuressaare küla
- Jätka lugemist
Koolnud emis vedeles metsateel öö otsa
Vaatepilt, millele Ants Tšitšikov Roosilla külast sattus, oli võigas. Lõpnud metssiga vedeles keset kruusateed ning selle juurest tõusis lendu parv ronki, kes korjust nokkimas käisid.
Foto: Marko Saarm / Sakala
Üleeile seenele minnes leidis Ants Tšitšikov kodutalust umbes kilomeetri kaugusel keset kruusateed suure surnud emise. Ta teatas leiust kella poole nelja paiku ametkondadele ja jahimeestele.
Eile ennelõunal oli siga endiselt Tarvastu vallas Roosilla külas metsavaheteel. Pärastlõunaks olid Vambola jahiseltsi mehed koolnud looma maha matnud.
Pärast proovide võtmist võib matta
Üleeile hommikul surnud metssiga Roosillas teel veel polnud, sest Viljandimaa jahimeeste liidu esimees Mart Tasase sõnul olid jahimehed sealt kandist läbi sõitnud. Ta lisas, et küttidele laekus looma kohta info küll üleeile õhtul, kuid nad peavad ootama veterinaararsti, kes võtab proovid, ning võivad alles seejärel looma maha matta.
Samal ajal kui Sakala eile sündmuskohal oli, helistaski Tšitšikovile veterinaararst, kes lubas proove võtma tulla, et välja selgitada, kas loom on surnud Aafrika seakatku. Pärast veterinaararsti käiku tulid jahimehed ja matsid loomakorjuse kopa abil leiukoha lähedusse maha.
«Metsast midagi ära ei tooda. Sealt, kus leitakse, sinna ka maetakse,» kinnitas Viljandimaa veterinaarkeskuse juhataja Terje Oper. Tema selgitust mööda oli paratamatu, et siga öö otsa tee peal vedeles.
Tauditõrjemeetmete rakendamine SAK tõkestamise käskiri.
KÄSKKIRI
30.09.2014 nr 1-4.1/14/438
Tauditõrjemeetmete rakendamine sigade aafrika katku tõkestamiseks metssigade populatsioonis Eesti Vabariigi territooriumil
- I. Asjaolud ja põhjendus
- 1. Veterinaar- ja Toiduamet on 18. septembri 2014 kirjaga nr 15.1-1/4180 pöördunud Keskkonnaministeeriumi poole ettepanekuga täiendavate tauditõrjemeetmete rakendamiseks seoses sigade aafrika katku diagnoosimisega Eesti Vabariigi territooriumil.
- 2. Keskkonnaministeerium omakorda tuginedes jahiseaduse § 23 lg 4 p 5 on Veterinaar- ja Toiduameti ettepaneku edastanud 25. septembri 2014 kirjaga nr 13-11/14/7932-2 täitmiseks Keskkonnaametile.