Uudis
VIDEO! Jahilkäik muutus mettsigade päästeoperatsiooniks
Follow
3. veebruaril muutus tavaline jahipäev Viljandi jahiseltskonnas päästeoperatsiooniks, kui kütid pidid metsseapõrsad jõest päästma.
Viljandimaa jahimehed täitsid maakonna metssigade küttimise limiidi.
Viljandimaa jahimehed täitsid maakonna metssigade küttimise limiidi mida soovitas KAUR ja mille kinnitas Viljandimaa maakonna Jahindusnõukogu 11.07.2017.
Kokku oli limiit maakonnas 110 siga ,kuid 05.02.2018 seisuga on kokku kütitud 113 siga. Ka struktuur on selline nagu teadlased on soovitanud 50 % on täiskasvanuid loomi 29 kulti ja 28 emist ning ülejäänud 56 is on põrsad.
Maakonna jahimehed on raskel ajal oma kohustuse ja SAK leviku peatamiseks teinud kõik võimaliku.
Hooaja lõpuni on veel alla kuu aega ja kindlasti kütitakse mõned veel.
Viljandi_sigade_kyttimine_05.02.2018
Foto:Erakogu
VJL Hirvejaht
VJL ühisjaht põdrale leies
Viljandimaa jahimehed avasid pidulikult hooaja
Peo avas Priit Vahtramäe. Fotod: Tõnis Korts
29. septembril avasid Viljandimaa Jahimeeste Liidu (VJL) jahimehed Vastemõisa rahvamajas traditsiooniliselt ja pidulikult hooaja.
Jahihooaja avapidu toimus egiidi all „50 aastat koos EJS-iga“. Peo avas VJL-i juhatuse esimees Priit Vahtramäe, kes tegi lühikese ekskursiooni ajalukku. EJS-i poolt oli tervitama tulnud tegevjuht Tõnis Korts, kes peatus jahinduse päevakajalistel teemadel. Korts tõi juhatuse poolt sõnumi, et vastu on võetud soovitused põtrade küttimiseks ja ettepaneku osaleda aktiivselt metskitse sügisesel ajuloendusel. Seejärel anti kätte tunnustused.
PRESSITEADE: Peagi algav ajujaht nõuab liiklejatelt tähelepanelikkust
Pühapäeval, 1. oktoobril algab uluksõralistele peetav ajujahihooaeg, mis suurendab tunduvalt metsloomade liikuvust. Eesti Jahimeeste Selts kutsub seetõttu inimesi üles tähelepanelikkusele metsas ja asulavälistel teedel liikudes.
„Koertega peetava ajujahi ajal on metsloomad tavapärasest liikuvamad,“ ütles EJSi president Margus Puust. „Samuti sageneb nende ilmumine sõiduteedele ja seda eriti nädalavahetustel, mil ajujahid toimuvad. Seetõttu kutsume liiklejaid suuremale tähelepanelikkusele. Lisaks tasub meeles pidada, et täiskasvanud põder kaalub kuni 500 kilo ja kokkupõrge temaga võib olla mõlemale poolele väga tõsiste tagajärgedega,“ lisas Puust.
Keskkonnaagentuuri spetsialistide soovitusel tuleks käesoleval jahihooajal küttida Eestis 7430 põtra, 2130 punahirve ja 19 700 metskitse. Tulenevalt riikliku tauditõrje komisjoni otsusest tuleb 2017. jahiaasta lõpuks metssea asustustihedus langetada tasemele maksimaalselt 1,5 isendit/1000 ha kohta, mis tähendab 7550 metssea küttimist.
„Sügisene ajujahihooaeg on olnud jahimeestel pikaajaline traditsioon, mille eesmärk on tagada uluksõraliste kokkulepitud optimaalne arvukus“, selgitas EJSi tegevjuht Tõnis Korts. „Madalam arvukus aitab vähendada nii ulukikahjusid kui nendega seotud õnnetusi teedel“, kommenteeris tegevjuht.
Lõplikud küttimismahud lepitakse kokku maakondlikes jahindusnõukogudes, kus on esindatud riik, RMK, maaomanikud ja jahimehed. Jahieeskirja järgi kestab ajujaht põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. detsembrini, punahirvele 31. jaanuarini ja metsseale jahikoeraga 31. märtsini.
5 nõuannet ohutuks liiklemiseks ajujahi ajal:
- Ole eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu eel, mil metsloomadel on loomupäraselt kõrgem aktiivsus! Ettevaatlik tuleb olla nädalavahetusel piirkondades, kus võib jaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk “Ettevaatust, jaht!”, mis annab inimestele märku jahi toimumise kohta.
- Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks turvaliselt sõiduki kiirust vähendada või peatuda.
- Kui ulukid ületavad sõiduteed, siis peatudes tuleks sõidukil lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
- Kui sõidutee ületab metsloom, siis tasub alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda teine, kolmas jne.
- Ajujahi kütiliini (reas seisvad jahimehed) ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Metsas liikudes ja reas seisvaid jahimehi ehk kütiliini kohates tuleb jätkata sõidukiga aeglaselt liikumist ja eemalduda.
Lisainfo:
Tõnis Korts
Eesti Jahimeeste Selts
tegevjuht
tel 511 8673
tonis.korts@ejs.ee
VILJANDIMAA JAHIMEESTE LASKEPÄEV
09. septemberil 2017 a.
kell 10.00 Teesoo lasketiirus
VILJANDIMAA JAHIMEESTE LASKEPÄEV
Toimub laskevõistlus, samas on võimalik sooritada ka suuruluki
katse.
Laskevõistlusel peetakse individuaalset ja võistkondlikku arvestust.
Võistlus toimub kolmevõistlusena vint – ja siledaraudsest jahipüssist.
Selgitatakse välja
„VILJANDI KÜTT 2017“
Info/sekretariaat võistluste kohta Tarmo Arak +372 52 78 113
Jahihooaja avapidu !
EJS: Kutsume sõidukijuhte tähelepanelikkusele
EESTI JAHIMEESTE SELTS
PRESSITEADE
29.08.2017
Septembris kulmineerub põtrade ja punahirvede jooksuaeg, mis tähendab nende suuremat aktiivsust. Lisaks sellele ajavad metsloomi enam liikuma ka marjakorjajad ja seenelised. Sellest tulenevalt on suurem võimalus, et metsloomad satuvad sõiduteele.
„Kui tavaliselt on metsloomi võimalik kohati varajasel hommiktunnil või õhtuvidevikus, siis jooksuajal on nad aktiivsed ka päeval“, selgitas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. „Sõidukijuhid peaksid sellega arvestama ja olema ettevaatlikud, eriti piiratud nähtavusega teelõikudel“, lisas tegevjuht.
Keskkonnaagentuuri andmetel hukkus 2016. jahiaastal liikluses 208 põtra, 24 punahirve, 2162 metskitse, 207 metssiga, 3 ilvest, 1 karu ning 1 hunt. Nendele lisaks toimusid õnnetused väikeulukitega, mille kohta puuduvad täpsed andmed.
„Märgates metslooma teel tuleb vähendada kiirust ja mitte jääda lootma looma mõistusele“, selgitas EJS-i tegevjuhi nõunik, bioloog Kaarel Roht. „Loomad juhinduvad meelte kaudu saadud informatsioonist ning nad ei oska hinnata läheneva auto kiirust“, täiendas Roht.
Põtrade ja hirvede jooksuaeg kestab septembrist oktoobri keskpaigani.
Lisainfo
Tõnis Korts
Eesti Jahimeeste Selts
tegevjuht
tel 511 8673
tonis.korts@ejs.ee
50 aastat jahindusklubi moodustamisest!
Kuigi EJS kooseisu astus Viljandi Jahindusklubi 1967 aastal , said Viljandimaa jahimehed juba 1961 aastal esimesed 10 põdra laskmise eriluba.
1967
See aasta kujunes Vabariigi jahinduses murranguliseks. Vabariigi valitsuse otsusega moodustati Eesti Jahimeeste Selts, mille koosseisu läksid kõik jahindusüksused. Seoses VSÜ „Kalevi” Jahindusklubi likvideerimisega ja jahindustegevuse arenguga maakonnas otsustati 26 märtsil 1967 aastal toimunud konverentsil moodustada EJS-i Viljandi Jahindusklubi, mille koosseisu kuulus 66 jahisektsiooni. Tagamaks sektsioonide elujõulisus sätestati vähemalt 20 liiget iga sektsiooni kohta, mis tingiski väiksemate sektsioonide liitmise.
Aasta jooksul kütiti kokku 54 põtra, 13 metssiga, 48 sokku ja kitse. Põhisaagi moodustasid väikekiskjad ja ulukid.
1968
Aasta algul oli klubil 1569 liiget. Klubi sai ruumid Kaalu tänavale, kuhu koliti peale ulatuslikku remonti ja ümber ehitust. Jätkus jahisektsioonide liitmine. Linnasektsioonid kinnitati maasektsioonide juurde. Kinnitati peotehniliste tööde ja jahirajatiste plaan. Suuremat tähelepanu kohustati pöörama kiskjate laskmisele ja hulkuvate koerte arvukuse piiramisele.
1968 aastal kütit 48 põtra, 22 metssiga, 27 metskitse jne.
Vabariiklikus võistluses oli klubi 10 kohal. Parim sektsioon Karula saavutas vabariigis kokkuvõtteks 5 koha.
1969
Aasta algul oli klubil 1519 liiget, see arv langes aasta lõppus 1452-le kuna likvideeriti kolm jahisektsiooni ja liideti kuus. Samal aastal asutati seoses töömahu suurenemisega jahindusarendaja koht.
Sellel aastal loendati 542 põtra, 243 metssiga, 1919 metskitse ja arvukalt väikeulukeid. Laienes marutaud, mille tõttu kavandati meetmeid (kaasaarvatud preemiate maksmine) rebaste, kährikute, koerte ja kasside arvu piiramiseks. Kehtestati veel ajutised jahipiirkonnad (kokku 11).
Karistati 6 jahisektsiooni ebaregulaarsete lisatööde korraldamise tõttu jahi keeluga.
Samas suurenes tervikuna ulukite arv ja küttimine. Moodustati isegi kuus metssigade küttimise brigaadi. Suurenes oluliselt lisasöötade varumine. Kontroll pandi jahisektsioonidele vastastikkuse põhimõttel. Edusammude tõttu saavutas Viljandi klubi 5 koha vabariiklikus arvestuses, parimateks jahimeesteks olid P.Arak, A.Ant ja M.Liias.
Kuid enne seda kui moodustati Viljandimaa Jahindusklubi EJS kooseisus olid jahimehed juba ammu enne seda teinud vägitegusid ja olemas VSÜ ,,Kalevi” jahindusklubide kooseisus.
Asutamise momendil oli klubil 669 liiget. Loenduse andmetel elas klubi jahimaadel 157 põtra, 409 metskitse, 10 ilvest, 270 rebast, 158 kährikkoera, 3200 jänest jne. Klubil oli 9 sektsiooni. Klubi sai 1961 aastal 10 põdra laskmise eriluba. Peale selle kütiti hulgaliselt teisi ulukeid. Sektsioonide vahelises võistluses tulid esikohale Tänassilma, Mustla ja Suure – Jaani sektsioon. Esimene Kalevi vabariiklik kokkutulek toimus MÄKSAL, kust võeti ka aktiivselt osa.
VSÜ „Kalevi” jahindusklubide IV vabariiklik kokkutulek viidi läbi Viljandis. Lisaks laagrile ja jahindusalastele võistlustele toimusid kultuurialased üritused lauluväljakul. Võitjaks osutus Tallinna Jahindusklubi minimaalse edumaaga Viljandimaa ees. Kolmandaks platseerus Tartu, kes enamjaolt oli võitja või vähemasti paremate hulgas.
Uudse üritusena korraldati ka esimene Vabariiklik jahitrofeede näitus, kus oli väljas enim põdra ja soku sarvi.
Laskeala arendamiseks valmis Kösti orus tolle aja kohta ajakohane lasketiir, mida aktiivselt kasutati. Sellega seoses paranes oluliselt laskemeisterlikkus.
Ajalugu jätkub ja seda vaata VJL kodulehelt http://www.vjl.ee/?page_id=160
Viljandimaa Jahimeeste Liit