Follow

Jaga

Metssigade küttimise koondtabel asub siin

Follow

Jaga

JAHILE KOHALESÕIDU SKEEM:

Follow

Jaga

Jahindusnõukogule

Viljandimaa Jahimeeste ettepanek hundi küttimiseks

Vastavalt jahiseaduse paragrahv § 22. Jahiulukite küttimismaht ja -struktuur, teostab punktile  (2) Pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimismahu kehtestab igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust. Võttes arvesse USO poolt esitatud igaaastase ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovituse aruandeid alates 2008 aastast ja selle alusel koostatud loendamise ja küttimise statistika andmed (lisa tabel 1) näeme ,et hundipesakondade arv 2008 aastal oli 32. 2012 aastaks oli see langenud juba 22-ni ja 2014 andmed näitavad ,et langus on veelgi suurenenud ja alles veel 19 pesakonda, kellest mandri- eestis elab ainult 17 pesakonda. Kui me võtame aluseks Viljandimaa statistilised andmed ,siis näeme ,et 2008 aastal oli Viljandimaal 0 pesakonda ja kütiti 1 hunt. 2009 aastal tekkis 2 pesakonda ,kellest kütiti 5 hunti ja pärast seda langes 2010 aastal huntide arvukus 1 pesakonnale ning nendest kütiti veel 7 hunti. Kui me toome kõrvale naabri Pärnumaa statistilised andmed ,kellega ,me omame ühiseid hundikarjasid ,siis näeme et samal perioodil 2008-2010 kütiti 3 aasta keskmistest pesakondade arvust 5,66 tervelt 25,33 hunti aastas ja selle tagajärjel ,suurenes Viljandimaal hundipesakondade arv 2011 aastal ühelt -4 -le ja Pärnumaal langes ainult keskmisest pesakondade arvust 5,66- 4 -le pesakonnale. Võrdluseks veel olgu juurde toodud ,et Saaremaa statistilised andmed, kust näeme ,et 2011 aastal kui oli huntide populatsioon taastunud peaaegu 2008 aasta tasemele 31 pesakonda ja seda pärast Pärnumaa küttimislimiite arvestades ,näeme et isegi nii intensiivse küttimislimiidi täitmisel suurenes huntide arvukus jõudsalt 6 pesakonnaga ,võrreldes 2010 aastaga. Aruande järgi kuni 2011 aastani Saaremaal hundipesakondi ei olnud ,kuid võttes arvesse jahimeeste ja lambakasvatajate survet ja seda läbi meedia, tekkis üks kari. 2012 aastal ja 2013 kütiti ühest karjast kogu järelkasv 7 isendit ,kui vaatamata sellele tekkis 2013 aastal juurde veel teine kari ,millest 2013 kütiti jällegi 9 isendit. Vikipeedia andmetel on hunt kõrge sigimispotensiaaliga liik ,kelle on tavaliselt 5-7 kutsikat. Eelpool kirjeldatud küttimisandmed Pärnu ja Saaremaal näitavad ,et isegi 100 % järelkasvu küttimise korral arvukus ei lange vaid isegi tõuseb USO andmetel. Jahindusnõukogu liikmed on arvamusel ,et tegemist on valede loendusandmetega või loendusandmete manipuleerimisega , näidates alaloendust ,sest kogu järelkasvu küttimise tagajärjel ei ole võimalik karja arvukuse kasv. Arvukust püütakse aruandes näidata väiksemana ,kui tegelik olukord, mida näitavad ka kahjustuste hulk ja selle statistika. 2013 aastal oli kahjujuhtumite arv saaremal 9 ja murti 61 lammast. Peale 9 hundi küttimist suurenes eelmisel aastal kahjujuhtumite arv 24-ni ja murtud on juba 160 lammast ning väidetavalt on tekkinud ka 3 kari. Sama muster on ka Pärnumaal ,kus 18 juhtumist sai 27 ja murdmiste arv tõusis 83 -lt 110-ni ,kuigi 3 karjast kütiti 2013 -6 ja 2014 ainult 2. Millele viitab statistika, et arvukust vähendati ,aga murdmisjuhtumid suurenesid ,ilmselt arvukuse tõusule. Kui võtame siia võrdluseks Viljandimaa samad andmed, siis selgub ,et kõige kehvema sigimisega on üldse Viljandimaa karjade emased. 2013 aastal oli meil 3 karja ,kellest kütiti 3 isendit ja alates 2013 aastast ei ole Viljandimaal kütitud ühtegi emahunti ,kes tooks järglasi. Viimase 3 aastaga on kütitud Viljandimaal ainult 4 hunti .Kui 2014 aruanne näitas ,et Viljandimaal on 3 karja hunte ,kellest kütiti ainult 3 järglast ja seirearuande järgi hinnati ,et karja arv suurenes, siis selle aasta aruanne näitab ,et vaatamata küttimislimiidile 0-2014 aastal vähenes meie hundikarjade arv kolmelt-kahele. Kui 2011 aastal küttis Pärnumaa 4 karjast 12 isendit siis nende arvukus tõusis 5 karjani ,kuid Viljandimaal kütiti samal aastal 4 pesakonnast 14 is ja pesakondade arv langes neljalt ühele ning 2012 aastal kütiti sellest pesakonnast ainult 1 hunt kuid pesakondade arv tõusis kohe 3 pesakonnani. Võrreldes eelmise aastaga on USO aruande järgi kahjujuhtumite arv 15-14-ni ja murtud on jätkuvalt 49 lammast ,millele on lisandunud ka 2015 intensiivsed murdmisjuhtumid lõuna eestis. Selline kõikumine näitab ,et loendusandmeid manipuleeritakse ja neid ei kajastata õiglaselt. Kogu selle selgituse kokkuvõtteks leiame ,et ei saa nõustuda USO aruande järeldustega, et säilitamaks soovitud arvukust, peaks tänavune hundi limiit olema esmase prognoosi järgi sama suur või pisut suurem, kui see oli eelmisel aastal. Oleme nõus väitega ,et hundi salaküttimine, nagu ka teised jahivälised suremustegurid, avalduvad populatsiooni juurdekasvuvõime vähenemisena, mistõttu saame me samast kogusest huntidest küttida legaalselt väiksema protsendi ,kuid antud küsimusega ei saa tegelda EJS vaid selleks on vastavalt seadusega määratud Keskkonnainspektsioon.

Võttes aluseks eelpool toodud statistilised andmed USO aruannetes oleme seisukohal ,et hunte on tegelikusest esitatud andmetest rohkem ,min 4 karja ja võiks küttida viljandimaal min. 6 hunti ,mis ei vähenda hundi asurkonda ,küll aga aitab vähendada kahjustuste hulka lambakasvatajatele ning hoiab kokku riigi poolt kahjudeks väljamakstavat summat.Emahuntide ja alfaisase hundi küttimine keelatud.

Jahimeeste hinnangul on kari 1+8 isendiga kagu- Viljandimaal (osaliselt ka Valgamaal) ja teine kari edela Viljandimaal ,keda nähti eelmisel nädalal 4 looma + 2 üksikut. Uso aruande järgi elab ka 2 karja Soomaal . Lembitu JS ja Kolga -Jaani loenduskaardid 2014 näitavad ,et ka seal kandis liikus hundikari 5-6 isendit. 2013 aastal tekkis kari ,kus emahunt okt. 2013 murdis 5 kutsikaga oina ja 2014 loenduskaart näitab ,et hunt on ka juba tihe külaline Lembitu JS maadel ,mis aga ei ole tavaline.ka ,,Eesti jahimehes ” avaldatud artikkel selgitab .et Lembitu ja Sürgavere maadele on asustanud ennast kaelustatud üksik hunt.

Vastavalt USO 2015 aruande järgi ,hundi detailne küttimissoovitus esitatakse käeasoleva aruande lisana sügisel enne jahihooaja algust,seda aga jahindusnõukogule esitatud lisaandmetena ei ole ja sellest lähtuvalt ei tea me värskeid soovitusandmeid. piirkondade määramiseks vajaksime neid andmeid ja samuti ,ka andmeid,kes on esitanud hundi ja ilvese vaatluskaardid.

Viljandimaa jahimeeste nimel

Priit Vahtramäe

Veljo Kask

Viljar Türner 19.10 .2015

Follow

Jaga

Jahindusnõukogule

Viljandimaa Jahimeeste ettepanek ilvese küttimiseks

Vastavalt jahiseaduse paragrahv § 22. Jahiulukite küttimismaht ja -struktuur, teostab punktile  (2) Pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimismahu kehtestab igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust.

Võttes arvesse USO poolt esitatud igaaastase ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovituse aruannet 2015 aastast ja selle alusel koostatud loendamise ja küttimise statistika andmed , näeme ,et ilvese jahti on korraldatud viisil kus USO aruande järgi on viidud ilveste pesakondade arv 2013 aasta seisuga 50 lähedale, selline arvukus aga oli juba alla suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavaga määratud absoluutset miinimumi. Vaatamata sellele määrati ülemöödunud jahihooajaks vaid sümboolne küttimislimiit (20), millest realiseeriti 18. 2013. a prognoosisime arvukust tõusu 66-ni, kuid see jäi siiski pisut madalamaks (61). Kuna möödunud hooajal ilveseid Eesti mandriosas ei kütitud, saab prognoosida arvukuse tõusu eelolevaks sügiseks 75-80 pesakonnani. Seega ei tohiks lasta 2012 loendatud pesakondade arvu järgi 72 küttida 87 isendit nagu aruandes näha ,vaid kui 15 kmaakonnast kütitakse igas ainult 2 isendit on see USO poolt etteantud küttimisprognoos max. 30 is.Kuna ilvese toidubaasiks on põhiliselt metskits,siis USo aruande järgi on metskitsede arvukus tõusnud piirini ,kus kui nende ohjamist kohe ei alusta ,kasvab nende arvukus üle lubatud piiri, seega ilvestele on tagatud väga hea toidubaas ,mis peaks nende arvukust ka tõstma.Uso lubadusel ilvese detailne küttimisettepanek esitatakse enne eelolevat jahihooaega käesoleva aruande lisana,kuid kahjuks seda jahindusnõukogule esitatud ei ole .

Arvestades eelolevat infot arvame ,et 1 ilvese küttimine maakonna peale ei tee asukonnale kahju. Keelatud oleks emailvese ,kes on koos poegadega ,küttimine.

Viljandimaa jahimeeste nimel

Priit Vahtramäe

Veljo Kask

Viljar Türner 19.10 .2015

Follow

Jaga

Lp. Jahimehed !
 
Õnnitlen Teid homme algava põdra aju ja koerajahi alguse puhul. Oleme seda
oodanud jälle terve pika aasta. kes ütleb ,et ei oodanud see ,,valetab".
    selleks et veri käima tõmmata saadan Teile tervituseks 2 ärritavat
videod,mida tuleks siis täna õhtul korduvalt vaadata ja kuulata.
https://www.youtube.com/watch?v=7ceyRdaNgpM
https://www.youtube.com/watch?v=6-hbXRkTknA
 
    Kokku maakonnas siis küttida min. 538 põtra. Kui palju on teie seltsil
või MTÜ-l saate vaadata VJL kodulehelt ,kus on ka jahindusnõukogu
sellekohane otsus olemas:
http://www.vjl.ee/wp-content/uploads/2013/07/VILJANDI_MAAKONNA_JAHINDUSNOUKO
GU_20.07.2015_PROTOKOLL.docx
 
    Loodusressurss on meie ühine rikkus ja sellega mõtlematult ümberkäia ei
ole meil õigust. Küttima peab nii,et oleks ka järgmisel aastal see võimalus
ja ka järgneval 20 aastal.
Selleks loe läbi enne jahile minekut jahimehe ,,piibel ",,Jahinduse hea
tava" ja käitu selle järgi nagu õige Jahimees seda teeb :
http://www.ejs.ee/eesti-jahinduse-hea-tava/
 
    Lisaks tuletan meelde ,et olema viimasel 4 hooajal (kaasa arvatud ka see
hooaeg) küttinud tavalisest rohkem põtru (üle juurdekasvu 30% asemel 50%)
,mida saad vaadata kaasas olevast skeemist ,mis annab ülevaate arvukusest ja
küttimisest.Selle eesmärk oli arvukust vähendada ja statistika näitab ,et
tavaliselt on normaalne vähendada ulukite arvu 5 aasta vältel  ja alles siis
ta langeb. On ka teine tee,mis langetab arvukust kiiremini ja see on
esimesel hooajal kõik sigivad emasloomad küttida ,kuid seda teed me ei soovi
sest jaht ja tema jätkusuutlikus peavad säilima ning juba sellel hooajal USO
tunnistas ,et põdrad olid alaloendatud 30% ja seda küll mitte jahimeeste süü
tõttu (meie andmed olid õigele lähemal kuid ka mitte täpsed) ning ka selest
lähtuvalt peame rohkem küttima ,et arvukust alandada ja mitte maksta
rahaliselt metsakahjusi ,sest surve RMK-lt ja Erametsaliidult on tugev.
Skemaatiline analüüs aga näitab ,et juba järgmisel hooajal meie arvukus
saavutab lubatud piiri ja seega kõikide limiidid vähenevad ,sest põtru pole
nii palju ja kui te sellel hooajal  käitute jahindusnõukogu soovituste järgi
ei lange see nii suurelt ,nagu 11 aastat tagasi kus küttisime 210 põtra
vähem kui sellle hooajal.(2004-327 is)
    Samas on ka selge see ,et kui soovid arvukust vähendada ja alles jätta
väiksema karja siis valikute tegemist tuleb alustada just siis ,kui kari on
suur ja alles jätta just tugevamad pullid ,sigivamad emad ja piisaval arvul
vasikaid,siis säilib meile nii vajalik ühisjaht ,mis meid kõik ühendab ja
mis on meie hobi,millest me loobuda ei soovi.
    Selleks toon ära siinkohal väljavõtte jahindusnõukogu soovitustega
,kuidas küttida et säiliks tugeva kari ja saame jahti pidada ka edaspidi
keskmise küttimislimiidiga,mis oleks suurem kui 11 aastat tagasi.
Seega palun arvestage ja jälgige ka neid soovitusi . Me oleme ju haritud
jahimehed ja oskame ka ette mõelda,mis saab ,kui kõik emad küttida või mis
saab emadest kui suguküpsed pullid küttida.
1. Struktuur:  Pulle 32%;  Lehmi 35%; vasikaid 33%. Limiidi arvestamisel
ümardatakse tulem lehma poole.

2. Põdralehmadest on eeliskütitavad (valdavalt noored) vasikateta lehmad;
pesakonda küttides jäägu lehm 

alles või kütitagu viimasena. Kaksikutega pesakondi kütitagu mõõdutundega,
näiteks üks vasikas kahest

või kolmest.

3. Iga jahiühendusel soovitame küttida 20% pullide limiidist, kes on vanem
kui 3,5 aastat.

4. Soovitame küttida pulle, kellel  on piik või harksarved kuni 2,5 aastat.

5. Maakonna kohta kütitakse soovitavalt  3-5 kühvelsarvedega pulli.

6. Esitada vahekokkuvõtte aruanne 02.11.2015 seisuga, jahindusnõukogule

 (kontaktisik aleksander.siimenson@keskkonnaamet.ee).

 

 

Edukat jahihooaja algust!

Kindlat kätt ja täpset silma!

 

 

Viljandimaa Jahimeeste Liit

Follow

Jaga

31. augustil 2015 algusega kell 11.00 toimub Eesti Maaülikooli aulas (Kreutzwaldi 1, Tartu) sigade Aafrika katku konverents, kus antakse ülevaade katku olemusest, selle levikust Eestis ja Lätis ning jahipiirangute mõjust taudi levikule.

Konverentsile on oodatud jahimehed, seapidajad ning teised teemast huvitatud isikud.

Üritus on kõigile tasuta, eelregistreeruda pole vaja.

Konverentsi korraldavad Eesti Jahimeeste Selts, Keskkonnaamet ning Veterinaar- ja Toiduamet.

Konverentsi moderaator on Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen
1. Ago Pärtel (Veterinaar- ja Toiduamet). Sigade aafrika katk
2. Arvo Viltrop (Eesti Maaülikool). SAK viiruse omadused ja vastupidavus keskkonnas
3. Harri Valdmann (Tartu Ülikool). Metssea liikumismustrid ja käitumine
4. Peep Männil (Keskkonnaagentuur). Metssea populatsiooni seisund ja selle hindamise võimalused
5. Ragne Oja (Tartu Ülikool). Metssead SAK-i levitajatena – liikumist piiravad ja soodustavad tegurid
6. Linda Dombrovska (Läti ajakirja Medības (Jaht) peatoimetaja). SAK ja selle tõrjumine Lätis
7. Tõnis Korts (Eesti Jahimeeste Selts). EJS ja SAK
8. Jaanus Kala (Keskkonnaamet). Jahipidamise korraldamine loomataudi tõkestamiseks
9. Kokkuvõte päevast.

Lisainfo

Teet Koitjärv
Keskkonnaameti kriisinõunik
e-post: teet.koitjarv@keskkonnaamet.ee

Follow

Jaga

22. juulil diagnoositi sigade Aafrika katk Võrumaal Võru vallas ühel kütitud metsseal. Metssea küttimiskoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal asuvale kümnele seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused. Võru valla metssea küttimiskoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 12.

KESKKONNAAMET
22.07.2015

Kinnitan üle hetkel kehtivad Euroopa Komisjoni kehtestatud tsoonid ja neile lisanduvad taudistunud alad seisuga 14.07.2015. Tühistan käesolevaga kõik varasemad Keskkonnaameti piiranguteated jahimeestele.

Taudistunud alad (võrdsustatud II tsooniga):

• keelatud ajujaht ja jaht jahikoertega (va koprajaht FCI 3. ja 4. rühma kuuluvate jahikoertega ning haavatud uluki otsimine lõastatud jahikoertega),
• tuleb läbi viia kõigi kütitud metssigade uurimine SAKi suhtes,
• kütitud metssigade, nendelt pärineva liha või nendelt sigadelt pärinevat liha sisaldavaid tooteid on keelatud tsoonist välja viia

Järvamaa

• Järva-Jaani vald
• Kareda vald
• Koeru vald
• Roosna-Alliku vald.

Lääne-Virumaa

• Tamsalu vald
• Rakke vald
• Väike-Maarja vald

II tsoon:

• keelatud ajujaht ja jaht jahikoertega (va koprajaht FCI 3. ja 4. rühma kuuluvate jahikoertega ning haavatud uluki otsimine lõastatud jahikoertega),
• tuleb läbi viia kütitud metssigade uurimine SAKi suhtes,
• kütitud metssigade, nendelt pärineva liha või nendelt sigadelt pärinevat liha sisaldavaid tooteid on keelatud tsoonist välja viia

Ida-Virumaa

• kogu maakond

Järvamaa

• Türi vald

Raplamaa

• Käru vald

Pärnumaa

• Vändra vald
• Vändra alev

Tartumaa

• Konguta vald;
• Puhja vald;
• Rannu vald;
• Rõngu vald;

Valgamaa

• kogu maakond

Viljandimaa

• kogu maakond (va Kõpu vald)

Võrumaa

• Antsla vald;
• Haanja vald;
• Misso vald;
• Mõniste vald;
• Rõuge vald;
• Sõmerpalu vald;
• Urvaste vald;
• Varstu vald.

I tsoon (puhvertsoon):

• tohib tsoonist välja viia üksnes SAKile uuritud ja negatiivse uurimistulemusega kütitud sigade rümpasid, nende osi või nendelt sigadelt pärinevat liha sisaldavaid tooteid tingimusel, et selliste loomsete saaduste turustamine toimub üksnes sama liikmesriigi territooriumil.

Harjumaa

• Anija vald;
• Kose vald.

Jõgeva maakond

• kogu maakond

Järvamaa (vt ka TAUDISTUNUD ALA)

• kogu maakond (va Türi vald)

Lääne-Viru maakond (vt ka TAUDISTUNUD ALA)

• Laekvere vald;
• Rägavere vald;
• Sõmeru vald;
• Vinni vald;
• Viru-Nigula vald;
• Kunda linn.

Põlva maakond

• kogu maakond

Pärnu maakond

• Häädemeeste vald;
• Paikuse vald;
• Saarde vald;
• Surju vald;
• Tahkuranna vald;
• Tori vald.

Tartu maakond

• kogu maakond (va Konguta, Puhja, Rannu ja Rõngu vald);

Viljandi maakond

• Kõpu vald.

Võru maakond

• Lasva vald;
• Meremäe vald;
• Vastseliina vald;
• Võru vald;
• Võru linn.

Sigade aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.

Küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4750.

Tauditõrjemeetmed jahinduses: http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/hadaolukorrad/sak/

Follow

Jaga

Muudetud määrus.

Follow

Jaga

Alates 22. juuni õhtust on Keskkonnaagentuuri kodulehel üleval värske
aruanne "Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2015".

Aruande leiab siit