Artiklid

Ka Viljandimaalt leiti seakatku surnud metssiga

Print pagePDF pageEmail page

Hukkunud metssiga Foto: Karli Saul/SCANPIX

Hukkunud metssiga Foto: Karli Saul/SCANPIX

Kardetud Aafrika seakatk on jõudnud tänaseks juba Kesk-Eestisse – täna kinnitas Viljandimaa veterinaarkeskus, et Viljandimaalt Tarvastu vallast Roosilla külast 7. septembril leitud metsseakorjus suri sigade katku.

Esimesest seakatku surnud metsseast tuli kinnitus sel esmaspäeval. Korjus leiti 2. septembril Valgamaalt Hummulist. Esimese juhu diagnoosimiseks oli vajalik referentslabori kinnitus, kuid järgnevatele piisab Eesti labori tulemustest, seega on Viljandi juhtumi diagnoos ametlik.Alates 25. juulist kehtib kogu Eesti territooriumil kodusigade ja farmis peetavate metssigade välitingimustes pidamise keeld. Inimestele sigade katk  ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile.

Allikas: Postimees

Pärtel: metssigade edasine saatus otsustatakse lähipäevil

Print pagePDF pageEmail page

Hukkunud metssiga Foto: Karli Saul/SCANPIX

Hukkunud metssiga Foto: Karli Saul/SCANPIX

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles Eestist sigade katku leidmist kommenteerides, et edasine tegevus seoses metssigadega otsustatakse usutavasti kolmapäeval.

«Kolmapäeva hommikul tuleb usutavasti kokku riikliku tauditõrje komisjon, kus on ka keskkonnaministeerium, keskkonnaamet ja jahimehed. Arutleme tõsiselt, mida konkreetselt metssigade suhtes edasi teha. Valikud on seinast seina,» rääkis Pärtel.

Tema sõnul tugineb Euroopa Komisjon EFSA arvamusele, et mitte mingil juhul ei tohi suurendada metssigade küttimist, mis tekitab ülearust liikumist. «Me kõik arvame, et Euroopa Liitu tuli ta Valgevenest just tänu sellele, et seal alustati metssigade massilist küttimist. Piinlik ja kahju, aga seda teed on läinud ka Läti, Leedu ja Poola,» kirjeldas Pärtel.

Pärteli sõnul on sisuliselt kolm võimalust: jätkata küttimist, suurendada küttimist või lõpetada mõnes piirkonnas küttimine, aga jätkata teatud piirkonnas söötmine, mis hoiab sigu ninapidi koos ja kes viiruse saama peavad, selle ka saavad.

Jätka lugemist

Sigade Aafrika katk jõudis Eestisse

Print pagePDF pageEmail page

Erakogu

Erakogu

Valgamaal Hummulis leitud surnud metsseal diagnoositi sigade Aafrika katk, teatas veterinaar- ja toiduamet.

Metssea leiukohast 8 kilomeetri raadiusesse jäävatele seakasvatusettevõtetele on pandud täiendavad kitsendused loomade liikumisele ning tapmisele, samuti kohustus järgida täiendavaid bioohutusmeetmeid.

«Taudi kandnud surnud metssiga leiti 6 km kaugusel Läti piirist. Ühelgi koduseal endiselt haigust diagnoositud ei ole. Et see nii jääks, peavad kõik loomapidajad oma loomi taudi eest kaitsma ning rakendama ettenähtud bioohutusmeetmeid. Vaid nii saame ära hoida taudi levimise kodusigadeni,» ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

Taudi diagnoosis veterinaar- ja toidulaboratoorium ning selle kinnitas Hispaanias asuv EL referentlaboratoorium.

Taudiga nakatunud metssea leiukohast 8 km raadiuses on 15 seakasvatusettevõtet, millele on kohaliku veterinaarkeskuse juhi otsusega pandud kitsendused loomade liikumisele ja tapmisele, samuti kohustus järgida täiendavaid bioohutusmeetmeid.  Kõiki piirkonda jäävaid seakasvatusettevõtteid on uutest piirangutest teavitatud.

Seoses sigade Aafrika katku diagnoosimisega Eesti territooriumil kutsub põllumajandusminister Ivari Padar VTA peadirektori ettepanekul kokku riikliku tauditõrje komisjoni, Valga maavanem kohaliku loomatauditõrje komisjoni.

VTA peadirektor teavitab loomataudi ulatusest ning rakendatud tõrjemeetmetest rahvusvahelisi veterinaarorganisatsioone, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike ning Eesti naaberriikide veterinaarteenistusi.

Jätka lugemist

Mulgi Põder kokkuvõte

Print pagePDF pageEmail page

10389079_809364362428942_4572777769953618281_n

Mulgi Põdral osalejad ja korraldajad.

Juba kaheksandat korda toimus traditsiooniline laskevõistlus Mulgi Põder 2014. Seekord koguneti mitte Teesoole vaid Abja-Paluoja külje all olevasse Kuritse lasketiiru. Päikesepaistelisel hommikul oli tule joonele üles rivistunud 17 vabariigi parimat kuulilaskjat. Lasti kaks seeriat traditsioonilist 100 m põtra ja üks seeria nn „Mulgi Põtra“ 50 m rajal.

Võitjana väljus seekord Imre Randjõe, järgnesid Egert Homin ja Villu Pook. Parim naislaskja oli Brigitta Krasavin, parim juunior Elvis Homin ja parim veteran Tiit Karp. Sujuvalt korraldatud võistlus oli kiire ja hästi läbi viidud. Suur tänu kohalikele laskurklubi liikmetele. Auhinnalauda aitasid katta Viljandi Jahimeeste Liidu e-pood ja Chef Foods OÜ. Suur tänu ka neile.

Pildi galerii on nähtav VJL Facebooki lehel www.facebook.com/vjl.vhu

Kohtumiseni järgmisel aastal.

Tulemused leiad Mulgi Põder 2014.

Sigade Aafrika katku puhvertsoon Eestis laieneb 30.08.14

Print pagePDF pageEmail page

Erakogu

Erakogu

Täna jõustub Euroopa Komisjoni otsus, mille järgi laieneb sigade Aafrika katku tõkestamiseks kehtestatud puhvertsoon Eesti lõunapiiril.

Alates tänasest (30.08) hõlmab puhvertsoon kõiki Valga-, Võru- ja Põlvamaa valdasid, Abja, Halliste, Karksi, Paistu, Kõpu ja Tarvastu valdasid Viljandimaal ning Pärnu maakonnas Häädemeeste, Saarde, Paikuse, Surju ning Tahkuranna valdasid, teatas veretinaar- ja toiduamet (VTA).

“Eestis seni sigade Aafrika katku diagnoositud ei ole. Et aga Lätis, Leedus ja Poolas pole õnnestunud taudi levikut tõkestada, otsustas Euroopa Komisjon laiendada Baltimaades ning Poolas puhvertsoone. See peaks aitama vältida viiruse edasikandumist uutesse piirkondadesse,” selgitas VTA peadirektor Ago Pärtel.

Puhvertsoon on taudivaba ala, mis on intensiivse veterinaarjärelvalve all, seakasvatusettevõtetes ja taludes tehakse täiendavat loomade veterinaarülevaatust ja -kontrolli.

Puhvertsoonis asuvast ettevõttest on keelatud elussigade väljavedu teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse. Erandina saab seda lubada juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) sead on olnud põllumajandusettevõttes vähemalt 30 päeva või alates sünnist ja ettevõttesse ei ole toodud elussigu vähemalt 30 päeva jooksul enne transportimise kuupäeva;

Jätka lugemist

Üllatus: karupojad maantee ääres

Print pagePDF pageEmail page

3304927t81hd49e

Kuigi karud liiguvad peamiselt videvikus ja varjatult, ristuvad nende teed vahel ka inimesega.
Foto: Elmo Riig

Rakke kandis elav naine pidi hiljuti õhtul koju sõites peaaegu kokku põrkama karupojaga, kes uljalt teele jooksis. Õnneks jõudis loom enne auto temani jõudmist ümber pöörata ja metsa poole punuda.

Kui naine pilgu autopeeglisse heitis, õnnestus tal näha, kuidas karuema koos teise pojaga ka tee äärde tuli.

Lõuna-Virumaal on aga võrdlemisi hiljuti karudega kohtumisi ette tulnud veelgi. Näiteks märkas tänavu juunis Simunas elav ning Roela koolis töötav õpetaja Reet Maadla hommikul tööle sõites Rahkla ja Roela vahelisel maanteelõigul karu.

Jätka lugemist

Kas summutiga jahirelv päästaks Eesti Aafrika seakatkust?

Print pagePDF pageEmail page

Foto: Marko Saarm

Foto: Marko Saarm

Jahipüssi helisummuti kasutamine on Eestis seadusega keelatud, nagu ka prožektori kasutamine jahipidamisel. Katkuohus metssigade arvukuse piiramiseks soovitatakse aga juba neidki võtteid, väitis eelmisel nädalal põllumajandusminister Ivari Padar.

Eelmise aasta suvehakul jõustunud jahiseaduse redaktsiooni koostajatel oli plaan lubada jahimeestel kasutada helisummutit, nagu seda tehakse Soomes ja Ühendkuningriigis. Plaan kukkus eelnõu arutamisel läbi. Väited, nagu häiriks summuti kasutamine vähem metsloomi ning avaldaks halba mõju jahikoertele, ei kaalunud üles võimalikku ohtu inimeste turvalisusele.

Summutijutt ajas muigama

Nädala tagasi ETV saates “Ringvaade” sõna saanud põllumajandusminister Ivari Padar ütles, et samal päeval toimunud kohtumisel seakasvatajate ja jahindusorganisatsioonidega maininud keegi vajadust hakata metssigade arvukust piirama just nimetatud võtetega. “Kui vaatame metssigade suurt populatsiooni, siis tuleb nende jahtimist korraldada mõistlikult, ilma paanika ja ajujahita, läbi varitsuse,” lausus põllumajandusminister “Ringvaates”.

Jätka lugemist

Padar: Oleme seakatku tõkestamiseks valmis

Print pagePDF pageEmail page

"On väga oluline, et iga üksik loomapidaja rakendaks bioohutusmeetmeid," rõhutasid minister Padar ja VTA peadirektor Ago Pärtel.

“On väga oluline, et iga üksik loomapidaja rakendaks bioohutusmeetmeid,” rõhutasid minister Padar ja VTA peadirektor Ago Pärtel.

Riik ja ettevõtjad on teinud endast oleneva, et olla valmis sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks Eestis, ütles põllumajandusminister Ivari Padar 5. augustil toimunud kohtumisel seakasvatajate ja jahindusorganisatsioonidega.

„Sigade Aafrika katk pole Eestisse tänase päeva seisuga veel jõudnud, kuid riik ja ettevõtjad on võtnud kasutusele juba rea ennetavaid meetmeid,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Seirame pidevalt olukorda ja riik on valmis seakatku kahtluse tekkimisel koheselt reageerima. Samas on väga oluline, et iga üksik loomapidaja rakendaks bioohutusmeetmeid.“
Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel andis seakasvatajatele ja jahindusorganisatsioonidele ülevaate seakatku levikust lähiriikides ja ennetavatest tauditõrjemeetmetest, mida on rakendatud seakatku leviku tõkestamiseks. „Seakasvatajad on sigade Aafrika katku ja Eestis kehtestatud piirangutega päris hästi kursis, oleme ennetava teavitustööga tegelenud juba ligi aasta ning plaanime seda veelgi intensiivistada,“ ütles Pärtel.
Teisi loomaliike ja ka inimesi sigade Aafrika katk ei ohusta, sigade haigestumisest või hukkumisest peab loomapidaja viivitamatult informeerima veterinaararsti.

Soovitusi, kuidas metssigu peletada

Print pagePDF pageEmail page

Põrsad söödal FOTO: Marko Saarm

Põrsad söödal
FOTO: Marko Saarm

Uurisime lugejatelt, kuidas nemad metssigu kartulipõllust eemal hoiavad – ennekõike pidavat aitama vänge lõhn, elektrikarjus ja muusika.

Tundliku haistmisega metssigadele ei meeldi lugejate kinnitusel vänge lõhn. Nii soovitavad nad põllu lähedusse riputada kasutatud mähkmeid, hernehirmutisele selga sättida aga läbi higistatud särke. Veel soovitati ümber põllu viia inimese väljaheited.

Mitmed lisasid, et metsanotsusid hoiab põllust eemal põllule asetatud põlevkiviõliga immutatud kalts. «Jubedalt haises, aga toimis,» märkis Aivar.

Põlluomanikud on proovinud metssigu peletada ka muusikaga. «Ööseks tasub raadio põllu äärde mängima jätta ning lisaks öölampe ümber põllu panna,» soovitas lugeja. Samas märkis lugeja Oleg, et tema tuttav vedas kaabli otsas valjuhääldi põllule ning jättis ööseks muusika mängima, kuid sellega harjusid sead paari öö jooksul ära ja enam ei kartnud. Aitas hoopiski kollane vilkur.

Jätka lugemist

mai 2024
E T K N R L P
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  
Arhiiv
Lahtioleku ajad
Esmaspäev 9.00-14.00
Teisipäev suletud
Kolmapäev 13:00-18:00
Neljapäev suletud
Reede 9:00-14:00
Laupäev suletud
Pühapäev suletud